pühapäev, 20. detsember 2015

3. klassi Palupera mõisajutud

                                               Muinasjutt mõisast

 Ühes mõisas elas üks tore pere. Tegelikult oli see mõis maha jäetud, aga üks pere lihtsalt kolis sisse. Nad said seal väga hästi hakkama. Selles peres oli isa, ema, tütar, poeg. Nad kõik olid väga toredad, lahked ja abivalmid.
 Ühel päeval leidsid nad haldjarahva. Nemadki olid väga abivalmid. Nende mõisas elasid igasugused haldjad: Tuli, Päike, Kivi, Loodus, Lumi, Jää, Õhk, Täht, Kuu, Vesi, Välk, Liiv ja Vikerkaar. See haldja rahvas asus ühe väga paksu puu sees. Aga kui Tuli sai aru, et nende rahvas on avastatud, läks ta paanikasse. Ta hakkas  täitsa põlema nagu õige tuli. Päike ja Vesi püüdsid teda maha jahutada kuna Päike ja Vesi said ainsana tema üle võimu, aga ainult seekord ei saanud. Tuli läks paanikasse, et Välgul sai mõõt täis ja läks ise tule kallale! Lõpuks sai Välk hakkama. Tuli rahunes, ainult Veel, Liival ja Õhul oli palju tööd, sest Tuli oli jooksnud nii, et tulejutt oli taga. Tuld aitas kustutada ka pere. Nad tõid sõrmkübaraga vett.
 Haldjarahvas ja pere jäid sõpradeks. Mõlemad olid üksteisele teene võlgu.

                                                                                               Roosi Raudsepp

                                                  Mõisapargi orav

 Elas kord orav, kelle suurim varandus oli üks suur tammetõru. See oli ilus ja särav tammetõru. Orav aga kartis, et keegi võib ta tammetõru ära varastada. Orav muudkui mõtles ja mõtles, mida selle tammetõruga teha? Pesas ei ole turvaline, aga kus siis on turvaline? Oraval olid mõtted otsas. Korraga sibas pisike siilipoiss ja märkas oravat, kes oli kuidagi väga mõtlik.
 „Mida sa seal mõtled, kallis oravake?“
 „Mõtlen, kuhu peita oma ilus ja suur tammetõru. Oskad sa midagi soovitada?“ Siilipoiss mõtles hetkeks ja ütles: „Peida maa alla, sealt ei oska keegi otsida.“   „See on küll hea mõte,“ ütles orav.
 Nii kaevatigi maa sisse suur auk, kuhu peidetigi suur tammetõru. Aasta möödudes kasvas aga tammetõrust suur tammepuu, mis on mõisakooli kõrval. Suurest puust kukkusid jälle tammetõrud maha ning orav otsustas needki maa alla peita. Ka nendest tõrudest kasvasid uhked tammepuud Palupera mõisaparki.


                                                                                                  Martti Miks

                                                   Kurb kummitus

 Elas kord kurb kummitus, kellel oli väga igav, sest tal polnud sõpru. Kummitus mõtles, et ta võlub endale mõisa ja hakkab seal pidusid korraldama, sest sealt võib leida sõpru. Kummitus võluski endale mõisa. Seda nägi üks mõisnik ja läks vaatama, kes seal elab. Ta nägi kummitust. Kummitus ja mõisnik said sõpradeks.
 Koos elavad nad Palupera mõisas. 

                                                                                                   Andres Kull

                                       Muinasjutt Palupera mõisakoolist

 Palupera mõisas asub Palupera kool. 20 aastat hiljem avatakse teadlaste ja Palupera mõisa koolipere abiga eriline klass.
 Klassiruum on pime. Seal on palju arvuteid ja seadmeid. Õpilane kasutab seda ruumi õppimiseks. Ta valib õppimise teema. Siseneb klassi. Paneb endale juhtmed ümber, kõrvaklapid pähe ja vajutab nuppu. Poole tunni pärast on tal õpitud. 

                                                                                  Karl Markkus Metslind

                                                   Muinasjutt

 Elas üks poiss ja ta läks jalutama. Poiss nägi kaevu ja ühte maja. See oli mõis. Ta läks vaatama ja nägi seal peremeest. Peremees tahtis maja ära osta. Majas elas kummitus ja oli igasuguseid hääli kuulda. Poiss läks vaatama, aga seal polnud kedagi. Ta vaatas ja vaatas ja lõpuks jäi magama. Ta ärkas hommikul.
 Õnneks oli see ainult uni Palupera mõisast.

                                                                                                  Karel Kikas

                                          Palupera mõisa kummitus

 Palupera mõisas elas kummitus. Ta liigutas ja kollitas igal õhtul. Jälle saabus õhtu ja kummitus hakkas tuppa minema. Siis tuli peremees, ta tegi ukse lahti ja nägi, et tuba oli sassi keeratud. Peremees sai pahaseks ja hakkas mõtlema. Talle tuli hea mõte, teen ise segaduse.
 Õhtu oli käes. Kummitus hakkas liikuma, ta läks alla korrusele. Suureks ehmatuseks nägi ta, et kõik oli sassi keeratud. Kummitusel ei jäänud muud üle, ta pidi Palupera mõisast lahkuma.

                                                                                           Sander Rjabinov


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar