neljapäev, 1. jaanuar 2015

Head uut aastat!


Uuel aastal uue hooga!


19.12.14 jõulupuu klassis

19.12 sadas õues vihma, aga meil klassis lund.


                                                        1. klass enne vaheajale minekut


                                                                            3. klass

09.12.14 Hellenurme leivakojas piparkooke tegemas


                                                                           Algus.


                                                                  Läheb lahti!


                                                                      Tööhoos.


                                                                     Piparkoogid.


                                           Pliidil juba uue piparkoogi taina tegemise algus.

05.12.14 Valgas

Valga Keskraamatukogus jõululuuletusi lugemas


Hendrik sai 6.-10 koha 31 luuletuste lugeja arvestuses.
                                                                          Õnne!


                                                     Tarmo ja Hendrik raamatukogus.

03.12.14 Rakvere politseimuuseumi tund


Muuseumitund võib olla päris põnev.


                                                             Fotograafid tööle.


                                             Fotorobotiga reaalse inimese pildi tegemine.


                                        Valededektor laste ja õpetajate ausust kontrollimas.


                                                 Hoia alt, märulipolitsei! Siit me tuleme!

25.11.14 talvine Valgesoo raba



Matka algus, rühmadeks jagamine.


Uus elu männi okastel


                                                                 1. klass kollases aknas


3. klass kollases aknas

21.11.14 Viljandis Ugala teatris

                                               „Arabella“ Viljandi Ugalas

Aino Perviku noorteromaani „Arabella, mereröövli tütar“ ainetel valminud Olav Ehala ja Leelo Tungla koguperemuusikal sai alguse mereröövlilaeval Skorpion. Laeva kapten oli kurikuulus ja halastamatu mereröövel Taaniel Tina (Hannes Kaljujärv). Tema tütar Arabella (Maria Soomets) kaotas lapsepõlves ema ning seilas mööda merd koos isaga. Tüdruku  isa oli karm mereröövel, kuid see ei vähendanud aga tüdruku kiindumust isasse. Arabella uskus, et kui ta isal silma peal hoiab, siis ei saa isaga midagi halba juhtuda. Kapten Tina elas ohtlikku elu. Tema meeskond röövis rikkaid kaubalaevu. Skorpioni kapten Tina ja mereröövel Raudpats olid pidevalt vaenujalal. Etenduse lõpus hukkusid mõlemad piraadilaevade kaptenid ja viisid märga hauda hiiglaslikud varandused. Karmide mereröövlite vastandiks muusikalis oli rändaja Hassan (Rain Simmul), kelle elu Arabella päästis. Rändaja tõi oma tegevuse ja sõnadega röövlite teadvusse mõtte headuse, halastuse ja armastuse võimalikkusest. Etenduse lõpus võitis õiglus ja armastus päästis maailma.
 Muusikal „Arabella“meeldis väga poistele.

17.11.14 kooli sünnipäev


                                                                    1. klass tööhoos.


                                                        Ise tehtud, hästi tehtud.


                                                                     Valmis.


                                                         3. klass oma torti tegemas.


                                                                    3. klassi tort.

10.10.14 fotokonkurss "Mina ja sõber"

Koolisisesel fotokonkursil "Mina ja minu sõber" valisid kooliõpilased 1. klassi "Aabitsamaa" foto 3. koha vääriliseks.

1. klassi Aabitsamaa

     
                                                              3. klass vahetunnis


Piljard

24.09 Rabamõtted 3. klassilt

                                                           Valgesoo raba

 Oli ilus kolmapäeva hommik, kui hakkasime sõitma Kiidjärvele. See tund aega läks sõpradega lobisedes ruttu. Kohale jõudes võtsid meid vastu kaks inimest, need olid meie juhendajad. Nende järel suundusime Valgesoo rabasse. Meile räägiti palju huvitavat rabas kasvavate taimede ja puude kohta. Rabas kasvav sammal oli roheline ja hästi pehme. Puud olid sellised kõverad ja madalad. Sambla sees leidus jõhvikaid. Rabas kõndides olid sellised kühmud nagu pokud. Sain teada, et rabas võivad käia hundipojad. Sinna võivad lennata ka sookured. Aeg Valgesoo rabas möödus kiiresti. Tuli hakata koju sõitma. Bussis rääkisime kõigest.
 Mõnus päev oli.

                                                                                                                     Kaspar Paulus

                                                 Valgesoo raba

 Ma käisin Valgesoo rabas. Ma sain teada paljudest taimedest ja loomadest. Rabas saab ka vett juua. Metsas olid suured sipelgapesad.
 Mulle meeldis meie rabaretk.

                                                                                                                     Tarmo Põldsalu

                                                    Minu retk

 Käisime 1., 2., 3., 4. klassiga Valgesoo rabas. Sain teada paljudest taimedest ja loomadest. Näiteks põder tõmbab alumiste hammastega puu koort, et putukaid saada. Mulle meeldis seeni uurida ja jõhvikaid süüa.
 Minu retk oli tore.

                                                                                                                     Markus Teder
                                                  Valgesoo raba

 Eile käisime 1., 2. Ja 4. klassiga Valgesoo rabas. Seal kasvas turbasammal. Kui samblataime pigistad, siis tuleb taimest vett. Taimedest kasvab soos jõhvikaid, sinikaid, sookailu, hanevitsa. Loomadest võib kohata rabas rästikuid, nastikuid, sisalikke, rebaseid, põtru, karusid.
 Kui matk läbi sai, siis sain ma natuke targemaks.

                                                                                                                  Margo Raudsepp
                                                                                                            
                                                      
                                                Minu matk

 Mulle meeldis Valgesoo rabas, sest me kõndisime ja uurisime taimi. Seal oli tore, saime targaks ja õppisime väga palju. Seal oli väga palju loodust. Mulle meeldis kui retkejuht pigistas turbasamblast vett. See oli huvitav katse. Meile räägiti ja näidati pilte. Seal saime põdrast teada. Põder lükkas oma alumised hambad ülesse ja lõhkus puukoort. Kõndisime teedel, leidsime palju söödavaid seeni. Seal kasvasid kärbseseened, sookailud, sinikad ja jõhvikad.
 Metsas oli väga hea olla. Seal oli palju sipelgapesi ja männipuid. Rabas on võimalik näha paljusid loomi. Loomad on kõik kavalad, eriti rebane. Tema on meil kõige kavalam.
 Õppisime matkateel kui retkejuht rääkis.

                                                                                                                       Triin Kutsar
                                                                                                                      
                                                            Valgesoo raba

Mulle jäi meelde, mis taimed kasvavad rabas: sookail, sinikas, turbasammal, pohl, murakas. Loomadest elavad rabas: nastik, rästik, konn, hunt, põder, karu, jänes, kits, rebane. Puudest kasvasid metsas mänd, kask, kuusk, vaher, lepp ja sarapuu. Nägin ka põdra kooritud puud. Sipelgad sipelgapesas olid uimased. Metsas oli palju puid, mis olid kuivanud ja maha kukkunud. Nägin metsas ka mõnda seent.
Matk metsa ja rappa oli põnev.

                                                                                                                Hendrik Uuemaa
                                                                                                                
                                                              Valgesoo raba ja mets

Me käisime kolmapäeval esimese kuni neljanda klassiga Valgesoo rabas matkamas. Ma nägin seal hästi suurt mändi. Kui me rabasse läksime, siis me nägime sela palju sinikaid, jõhvikaid ja turbasammalt. Kui ma sammalt pigistasin, siis tuli sealt vett välja. Kui me edasi kõndisime, näitas retkejuht pudelisse pandud rästikut. Loomal olid selja peal sik-sakid. Pärast lubati meil rabasoo vett maitsata. See oli päris hea. Aga jõhvikad olid ka päris head. Ma sain teada, et rabas on puudel hästi raske kasvada. Kõige paremini jäi see meelde, et kui rabas tuleb joogijanu, siis võta tükk rabasammalt. Kui samblataime pigistada, siis saad vett juua.
Valgesoo metsas oli palju langenud puid. Üks puu oli täpselt meie raja ees, nii et pidime sellest üle hüppama. Me nägime seal hästi palju sipelgapesi. Üks sipelgapesa oli umbes pool meetrit kõrge.
Retke lõppedes läksime bussi juurde tagasi ja võtsime sealt oma toidu ning hakkasime sööma. Pärast sõitsime kooli tagasi.

                                                                                                                        Andri Aarna

24.09.14 Valgesoo rabas

Sügisene Valgesoo raba pakkus avastamisrõõmu nii suuretele kui väikestele. Oma käega korjatud jõhvikad maitsesid kõige paremini. Turbasambla veekatse meeldis kõigile. 
                                                           
                                                            1. klass kollases aknas


                                                          3. klass kollases aknas


                                                     Matka alguspunkt torni juures


                               Rästiku maise teekonna lõpp ja uue elu algus õppekäikudel.

                               
                                                             Septembrikuine raba