teisipäev, 11. juuni 2019
Õpifest 2019- täna annan tunde mina
fotograaf Maria Kilk
„Päikesesüsteemi“ tunnis kuulati planeet Saturni heli, töölehel värviti Päike ja planeedid youtube kanali video „All Planet Sounds From Space“ järgi, planeetide tabeli faktide järgi vastati küsimustele. Tööleht murti pooleks, lõigati etteantud joonte järgi ja lehte lahti harutades moodustus ring. Paberist ringist läbipugedes sai veelkord planeetide nimed paiknemise järjekorras ülekorratud. Tunni kokkuvõtvas osas esitles Lauri enda koostatud huvitavate faktidega PowerPointi „Päikesesüsteem“.
Kaasvõistlejate tundides tegime jäätist (soolane ja magus), õppisime rootsi keelt ja saime teada rootslaste kommetest, uurisime läbi draamaõpetuse realismi ja erinevaid uskumusi, saime teada vaimsest ja füüsilisest tervisest.
Lisaülesandena koostasid Nele, Lauri ja Deiro 90 minutilise Eesti Rahva Muuseumi väljapanekut „Metalliaeg“ tutvustava tunnikava (lõkkel valame tina, tutvume muuseumi väljapanekuga ja arvutiprogrammiga modelleerime 3D metallist Päikesesümboliga ehte).
Kuue tunni pikkuse koolipäeva lõpus jagati tublidele tunniandjatele auhindu. Meie kooli õpilased said žüriilt „Kõige enam meeli haaranud tunni“ kategooria auhinna, mille väärtus oli 150 eurot. Lisaks kingiti Adam Porteri lauamäng „Pildiralli“, mida saab koos klassikaaslastega mängida. Žürii kiitis meie õpilaste põhjalikku tunniks ettevalmistust, meeskonna väga head koostööd ja kogu tunni jooksul õpilaste tähelapanu haaramist. Eraldi märgiti ära Lauri koostatud PowerPoint (slaidiesitlus). Publikupreemia auhinna sai Nele, Deiro ja Lauri antud tund „Päikesesüsteem“. Auhinnaks Astelpaju vitamiiniribad ja 100 eurot. Grand Prix (peaauhind) tiitlit vääris žürii arvates Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi meeskond ja Palupera Põhikooli 3. klassi meeskond. Tasavägises võistluses jäime Treffneri õpilastele alla, aga jälle põhjus järgmine kord pingutada. Meeskonna peale saadus auhinnaraha 250 eurot võib kulutada õpilaste arendamisele läbi haridussündmuste- koolituste, muuseumitundide, vajalike digivahendite ostmiseks või seikluslaagrites osalemisele.
Eesti Rahva Muuseumis toimunud koolitunnid filmiti ja neid on võimalik huvilistel youtube kanali kaudu hiljem järele vaadata. „Õpifest 2019 – täna annan tunde mina!“ on Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse poolt ellu kutsutud haridussündmus, et õpilased näitaksid, millised on põnevad koolitunnid ja mida nad õpetajatelt ootavad.
Jalutuskäik Palupera mõisasüdames
3. klassi õpilane Lauri tegi Google Maps-i
kaardikeskkonda kasutades 1,55 kilomeetri pikkuse retke teemal
"Jalutuskäik Palupera mõisasüdames". Kaardile koostasime Palupera
mõisa ajaloolistest hoonetest ja mälestusmärkidest tutvustused. Laadisime
juurde teksti ilmestavad fotod. Satelliidi vahendusel kontrollisime hoonete ja
mälestusmärkide täpset asukohta. Tehtud töö saatsime Eesti NATO Ühingu
loomekonkursile "Tunne riigikaitse ajalugu" II osa.
26. oktoobril kutsuti Lauri oma ema ja isaga Viimsi mõisa Eesti Sõjamuuseumisse loomekonkursi parimate tööde autasustamisele. Kõik auhinnasaajad, õpilased Ülenurme, Kambja ja Palupera koolidest, tutvustasid tehtud matkamarsruute Google Maps-i keskkonnas, said osa külluslikust banketilauast ja kahetunnisest ekskursioonist muuseumis. Auhinna kotis oli selle ürituse kõige nooremale osavõtjale Lauri Koitlale kiirpildikaamera Fujifilm Instax Mini 9, Kaitseliidu torusall, NATO šokolaad, šokolaad „Sõduri suutäis“, koomiksiraamat ja Eesti NATO Ühingu diplom auhinnalise koha puhul tunnustust vääriva töö eest. Igal tunnustusel ja kiitusel on innustav mõju järgmistel konkurssidel esineda ja oma kodukooli väärikalt esindada. Aitäh Sulle, Lauri, tehtud töö ja nähtud vaeva eest! Sinuga koostöö oli põnev ja hariv ka juhendajale.
Eesti sõjamuuseum on Eesti sõjaajaloo- ja kultuuripärandi koguja, säilitaja, uurija ja eksponeerija. Muuseum loodi juba 1919. aastal Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri poolt. 1940. aasta suvel suleti Tallinna vanalinnas asunud Vabadussõja muuseum. Kasutuskõlblik varustus sai Punaarmeele, osa eksponaate teistele muuseumidele, osa viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hävitati. 2001. aastal loodi uuesti Viimsi mõisa Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum.
Palupera külas asub imekaunis mõisahoone, mis on ehitatud juba 1850.-1860.aastatel. Tulge meie mõisasüdamesse väikesele jalutuskäigule!
Virtuaalselt on võimalik jalutada alljärgneval lingil:
https://drive.google.com/open?id=1ug0hO9m5w_vWayksArPFpOoo31JwmNr-&usp=sharing
26. oktoobril kutsuti Lauri oma ema ja isaga Viimsi mõisa Eesti Sõjamuuseumisse loomekonkursi parimate tööde autasustamisele. Kõik auhinnasaajad, õpilased Ülenurme, Kambja ja Palupera koolidest, tutvustasid tehtud matkamarsruute Google Maps-i keskkonnas, said osa külluslikust banketilauast ja kahetunnisest ekskursioonist muuseumis. Auhinna kotis oli selle ürituse kõige nooremale osavõtjale Lauri Koitlale kiirpildikaamera Fujifilm Instax Mini 9, Kaitseliidu torusall, NATO šokolaad, šokolaad „Sõduri suutäis“, koomiksiraamat ja Eesti NATO Ühingu diplom auhinnalise koha puhul tunnustust vääriva töö eest. Igal tunnustusel ja kiitusel on innustav mõju järgmistel konkurssidel esineda ja oma kodukooli väärikalt esindada. Aitäh Sulle, Lauri, tehtud töö ja nähtud vaeva eest! Sinuga koostöö oli põnev ja hariv ka juhendajale.
Eesti sõjamuuseum on Eesti sõjaajaloo- ja kultuuripärandi koguja, säilitaja, uurija ja eksponeerija. Muuseum loodi juba 1919. aastal Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri poolt. 1940. aasta suvel suleti Tallinna vanalinnas asunud Vabadussõja muuseum. Kasutuskõlblik varustus sai Punaarmeele, osa eksponaate teistele muuseumidele, osa viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hävitati. 2001. aastal loodi uuesti Viimsi mõisa Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum.
Palupera külas asub imekaunis mõisahoone, mis on ehitatud juba 1850.-1860.aastatel. Tulge meie mõisasüdamesse väikesele jalutuskäigule!
Virtuaalselt on võimalik jalutada alljärgneval lingil:
https://drive.google.com/open?id=1ug0hO9m5w_vWayksArPFpOoo31JwmNr-&usp=sharing
Emakeelepäeva luuletused
Minu pere
Mul on tore pere
Koju tulles ütlen: „Tere!“
Ema rõõmsalt naeratab
Isa rõõmsalt kallistab
Mina valvan väikest õde
Olen abiks emale
Jalgpalli mängib vend
Meie pere tunneb hästi end
Ilus Pala
Veest välja urgitsen kala
sain ilusa Pala
kala on pannil
pisipere vannil
lapsed hullavad vannis
lendab vesi
ema põrandad puhtaks pesi
mina panni juurde tulin
isa nahka pistis Pala
pere näljas
mina kõigile nüüd kala püüan
Lauri 3. kl.
Kui kõik me koos
Kui kõik me koos,
siis mängime,
meil kõikidel on hea.
Kui meie peres sünnipäev,
siis pidu õues peame.
Kingitusi anname,
soovime: ,,Palju õnne!“
Sööme ja joome,
mängime ja jookseme.
Kui pidu läbi,
siis õnnelikud oleme.
Lisandra 3. kl.
Minu pilt
Joonistasin pildi
Pildile joonistasin maja
Maja kõrvale
joonistasin päikese
Päikese kõrvale
joonistasin pilved
Joonistasin ka muru
Murul kasvas puu
Puule joonistasin õunad
Õuna peale õunaussi
Minu tuju oli rõõmus
Nele Liis 3. kl.
Telefon
Telefon, telefon,
kus on minu telefon?
Telefon, telefon,
kus on minu mängud?
Telefon, telefon,
kus on minu muusika?
Telefon, telefon,
kus on minu pildid?
Kes kustutas minu pildid?
Telefon, telefon,
kus on minu kalkulaator?
Olen õnnelik oma uue telefoniga.
Marek 3. kl.
Telefon
Telefon, telefon,
kus on minu telefon?
Telefon, telefon,
kus on minu mängud?
Telefon, telefon,
kus on minu muusika?
Telefon, telefon,
kus on minu pildid?
Kes kustutas minu pildid?
Telefon, telefon,
kus on minu kalkulaator?
Olen õnnelik oma uue telefoniga.
Marek 3. kl.
Minu pere ja muud loomad (maakondlik luulekonkurss)
23. novembril toimus Võnnu kultuurimajas 1.– 4. klassi
õpilaste maakondlik luulekonkurss „Minu pere ja muud loomad“. 14st koolist
osales 44 õpilast.
Esineti klasside kaupa. Ette loeti oma kodukoolis õpitud perega seotud lustakas luuletus. Hindamiskomisjonid valisid igast klassist kuus paremat esinejat, kes kohapeal 20 minutiga õppisid esitama loosiga tõmmatud sügise teemaga seotud luuletust.
Lõpptulemusena jäid sõelale igast klassist kolm tublimat. Iga osaleja kirjutas oma esitatud luuletuse A4 paberile, illustreeris selle ja valminud töödest koostati näitus. Hindajad ei väsinud kordamast, et iga esineja väärinuks auhinda kasvõi selle eest, et julges publiku ette tulla. Avaldati lootust kohtuda järgmisel aastal. Iga esineja sai kingituseks tänukirja ja kauni järjehoidja.
Rõõmu valmistas meie kooli 4. klassi õpilase Lisete 3. koht maakondlikul luulekonkursil. Žüriile jäi silma tema luuletuse esitamise emotsionaalsus, ladusus ja esinemisoskus. Suur tänu Lisetele ja tema õpetaja Kairitile.
Maakondlikul luulekonkursil osales tuntud sõnasepp Margus Konnula ehk Contra. Ta oli abiks hindamiskomisjoni töös, esitas paar luuletust, poseeris soovijatega fotograafile, jagas autogramme ja päeva lõpetuseks jooksis vastvalminud Võnnu staadionil 10000 meetrit.
Esineti klasside kaupa. Ette loeti oma kodukoolis õpitud perega seotud lustakas luuletus. Hindamiskomisjonid valisid igast klassist kuus paremat esinejat, kes kohapeal 20 minutiga õppisid esitama loosiga tõmmatud sügise teemaga seotud luuletust.
Lõpptulemusena jäid sõelale igast klassist kolm tublimat. Iga osaleja kirjutas oma esitatud luuletuse A4 paberile, illustreeris selle ja valminud töödest koostati näitus. Hindajad ei väsinud kordamast, et iga esineja väärinuks auhinda kasvõi selle eest, et julges publiku ette tulla. Avaldati lootust kohtuda järgmisel aastal. Iga esineja sai kingituseks tänukirja ja kauni järjehoidja.
Rõõmu valmistas meie kooli 4. klassi õpilase Lisete 3. koht maakondlikul luulekonkursil. Žüriile jäi silma tema luuletuse esitamise emotsionaalsus, ladusus ja esinemisoskus. Suur tänu Lisetele ja tema õpetaja Kairitile.
Maakondlikul luulekonkursil osales tuntud sõnasepp Margus Konnula ehk Contra. Ta oli abiks hindamiskomisjoni töös, esitas paar luuletust, poseeris soovijatega fotograafile, jagas autogramme ja päeva lõpetuseks jooksis vastvalminud Võnnu staadionil 10000 meetrit.
neljapäev, 21. juuli 2016
Kui ma oleksin jutud 2., 3. klass
Kui ma oleksin .....
Kui ma oleksin joonlaud, siis lapsed saaksid minuga jooni ja sirgeid kriipse teha. Minuga saab veel väga ilusasti joonestada ruute, risttahukaid ja muid kujundeid. Joonlauaga saab ka mõõta.
Aleksander Andrejev
2. klass
Kui ma oleksin lõvi, siis ma tahaksin, et mind tullakse vaatama ja tehakse pilti. Mulle tuuakse süüa ja juua, mängupalle, mängutokke ning pulki. Talvel oleks mul soe.
Kermo Margus
2. klass
Kui ma olen haldjas, siis ma elan suure tamme sees. Ma hoolitsen iga looma ja putuka eest. Hommikuti värvin liblikate tiibu. Ma õmblen riideid tüdrukutele ja poistele, kes teevad tööd. Ma aitan sõbral lõket teha ja lehed hunnikusse riisuda. Ma toon vett vanaeidekesele ja õpetan linnupoega lendama.
Natalie Uuemaa
3. klass
Kui ma oleksin hiir, siis ma vihkaksin kasse. Mul oleks oma hiire auk mitme väljapääsuga, et kass mind ümber piirata ei saaks. Ma saaksin salaja igal päeval kapis olevaid toite süüa. Aga see on ohtlik ka, sest keegi võib üles panna hiirelõksu ja mind võidakse märgata. Vahepeal võiksin ma minna mõnele teisele hiirele külla. Me saaksime juttu rääkida ja midagi lõbusat teha.
Andres Kull
3. klass
Kui ma oleksin haldjas, siis ma elaksin puu sees, hoolitseksin looduse eest ja lendaksin. Mul oleks loomaks lendorav (poiss). Lendaksin ilma tiibadeta. See puu, kus ma elaksin, oleks tervenisti minu oma. Mul oleks palju sõpru ja sugulasi. See oleks nii äge. Mul oleks veel kaks looma. Need on leopard ja väga, väga suur kotkas, kelle seljas saab lennata.
Roosi Raudsepp
3. klass
Kui ma oleksin draakon, siis purskan tuld, hävitan losse, kaitsen oma koobast ja varandust. Ükskord läksin lossi hävitama ja tulin tagasi, siis oli mu varandus kadunud. Ma läksin otsima oma varandust. Otsisin päevad läbi ja ei leidnud oma varandust. Nägin ühte lossi ja vaatasin lähemalt. Seal ei olnud mu varandust, otsisin edasi. Siis tuli mulle meelde, et mu koobas oli ju maailma kõrgemas kohas. Lendasin sinna ja varandus oli alles.
Karl-Markkus Metslind
3. klass
Kui ma oleksin suitsuandur, siis oleksin ma valget värvi. Mu sees oleks patarei ja ma üürgaksin iga kord kui suitsuhaisu tunneks. Ükskord tegi mu pere pannkooke. Nad unustasid aknad lahti teha. Ma hakkasin üürgama. Mul võeti patarei välja ning pärast unustati see sisse tagasi panna. Ma õppisin, et iga väikse suitsu korral ei tohi häält tegema hakata. Hiljem pandi mulle patarei tagasi sisse, aga siis olin juba õppinud, et kui tulekahjut ei ole, siis ei hakka ma häiret andma.
Martti Miks
3. klass
Kui ma oleksin joonlaud, siis lapsed saaksid minuga jooni ja sirgeid kriipse teha. Minuga saab veel väga ilusasti joonestada ruute, risttahukaid ja muid kujundeid. Joonlauaga saab ka mõõta.
Aleksander Andrejev
2. klass
Kui ma oleksin lõvi, siis ma tahaksin, et mind tullakse vaatama ja tehakse pilti. Mulle tuuakse süüa ja juua, mängupalle, mängutokke ning pulki. Talvel oleks mul soe.
Kermo Margus
2. klass
Kui ma olen haldjas, siis ma elan suure tamme sees. Ma hoolitsen iga looma ja putuka eest. Hommikuti värvin liblikate tiibu. Ma õmblen riideid tüdrukutele ja poistele, kes teevad tööd. Ma aitan sõbral lõket teha ja lehed hunnikusse riisuda. Ma toon vett vanaeidekesele ja õpetan linnupoega lendama.
Natalie Uuemaa
3. klass
Kui ma oleksin hiir, siis ma vihkaksin kasse. Mul oleks oma hiire auk mitme väljapääsuga, et kass mind ümber piirata ei saaks. Ma saaksin salaja igal päeval kapis olevaid toite süüa. Aga see on ohtlik ka, sest keegi võib üles panna hiirelõksu ja mind võidakse märgata. Vahepeal võiksin ma minna mõnele teisele hiirele külla. Me saaksime juttu rääkida ja midagi lõbusat teha.
Andres Kull
3. klass
Kui ma oleksin haldjas, siis ma elaksin puu sees, hoolitseksin looduse eest ja lendaksin. Mul oleks loomaks lendorav (poiss). Lendaksin ilma tiibadeta. See puu, kus ma elaksin, oleks tervenisti minu oma. Mul oleks palju sõpru ja sugulasi. See oleks nii äge. Mul oleks veel kaks looma. Need on leopard ja väga, väga suur kotkas, kelle seljas saab lennata.
Roosi Raudsepp
3. klass
Kui ma oleksin draakon, siis purskan tuld, hävitan losse, kaitsen oma koobast ja varandust. Ükskord läksin lossi hävitama ja tulin tagasi, siis oli mu varandus kadunud. Ma läksin otsima oma varandust. Otsisin päevad läbi ja ei leidnud oma varandust. Nägin ühte lossi ja vaatasin lähemalt. Seal ei olnud mu varandust, otsisin edasi. Siis tuli mulle meelde, et mu koobas oli ju maailma kõrgemas kohas. Lendasin sinna ja varandus oli alles.
Karl-Markkus Metslind
3. klass
Kui ma oleksin suitsuandur, siis oleksin ma valget värvi. Mu sees oleks patarei ja ma üürgaksin iga kord kui suitsuhaisu tunneks. Ükskord tegi mu pere pannkooke. Nad unustasid aknad lahti teha. Ma hakkasin üürgama. Mul võeti patarei välja ning pärast unustati see sisse tagasi panna. Ma õppisin, et iga väikse suitsu korral ei tohi häält tegema hakata. Hiljem pandi mulle patarei tagasi sisse, aga siis olin juba õppinud, et kui tulekahjut ei ole, siis ei hakka ma häiret andma.
Martti Miks
3. klass
kolmapäev, 25. mai 2016
3. klass Elva XVIII memme-taadi lustipeol "Põlvest põlve"
 |
| Oige ja vasemba reas tantsimine |
 |
| Proov, järjest paremaks läheb |
 |
| Vaprad tantsijad |
 |
| Tantsuhoos |
 |
| Rongkäik ja drooni uudistamine |
 |
| Tantsupeo lasteplokk |
 |
| Peo alguse sisseminek |
Tellimine:
Postitused (Atom)