pühapäev, 31. jaanuar 2016

Plakati joonistuskonkurss "Leib lauale"

Roosi Raudsepp, 3. klass

Ergo Vähi, 3. klass

Karin Kikas, Birgit Margus, 3. klass

Karel Kikas, Sander Rjabinov, 3. klass 
Martti Miks, Andres Kull

Ühetähejutukonkurss "Minu Eestimaa"

                                                          Lõbus lammas

 Läksime libistades Lehtse loomaaeda. Loomaaias lendasid linnud. Lõvi lärmas, lammas leidis luga. Loomad lõhnasid lumiselt. Laama lähenes laamendavale leopardile. Lõbus liivahiir lakkus lühikeselt lusikalt leivaputru. Lõpuks läksime lastega Loksa linna laulutundi. Laulutunnis laulsime lauluhääled lahti. Lõbus lammas läks Laanemetsa. Laanemetsas laulsid linnukesed la-la-la. Lammas läks lindudele liiga lähedale, linnud lendasid. Lammas läks Linakülla. Linakülas laiutas lumesahk. Lumesahk lükkas laia lumehunniku. Lumehunnikust leidis lammas lumemaja. Lambal lõbu laialt. Lõpuks lõppes lõbus lugu.

Martti Miks
3. klass
                                                         Kass Kitti, koer Kutt

 Kass Kitti kargas Kohilas kiitsakale kilule kallale. Kitti kirju kana kaagutas Kärdla kanalas. Koer Kutt kratsis kirpe. Kass kartis Kuningaküla koera. Kass Kitti kugistas kibedat kilu. Kõht korisemas korjas kass kanalas korvi kanamune. Kitti küpsetas kanamunadest, kõrvitsast koogi. Kena kohev kook kutsus külalised Kehra kokku. „Kõ-kõik ko-kohe Ko-Ko-Kohilasse kooki kugistama!“ kaagutas kana köögist.
Andres Kull
3. klass
                                                    Mati ja Malle metsamarjad

 Mäger Matile maitsevad Mõisaküla mustikad, Muraste maasikad, Mõntu murakad. Mägratüdruk Malle maitseb Matsi maasikaid, Mooste mustikaid, Meremäe murakaid. Matile meenub Matsalu metsamarjade maitse. Mmmmm. Mõnistes meeldib mõlemale mägralapsele mudas mõnuleda, maiustada makaronidega. Mati mängib Mallega Massiarus malet. Mägrad Malle-Mati meenutasid malet mängides Mõisaküla, Muraste, Mõntu, Matsi, Mooste, Misso, Meremäe, Matsalu metsade maitsvaid metsamarju.
Ergo Vähi
3. klass
                                                 Linnud ja liblikas

 Lõbus lõoke lõõritab Linnaküla lossi lepikus. Lahke lepalind lootis lennata Leebikusse. Linnuke libises lamedale lumehangele. Lepalind lootis leida Leebikust linnutoitu. Lõoke laulis: „La-la-la-Loksa!“ Lepalind lendas lauluga Lehtsesse. Lehtses leidis lind lendlehe liblikaga. Lilla liblikalaps luges lendlehte, lehvitas Lihula linna lippu. Lõpuks lendasid lepalind, liblikas lillele lamama.
Karel Kikas
3. klass
                                                     Kurjad kaagid

 Kägu kukkus Keila kuusikus. Kurjad kaagid kaklesid Kurekülas. Külas kaevandati kaevandusest kulda. Küla kaitsjad kukkusid kõrgest kaljust kuuse kõrvale. Kärdla kukk karjus: „Kodijärve kirjud kanad kaagutavad kaak-kaak-kaak.“ Koeru kandi koerad klähvisid kurjalt. Kaagid kadusid koos kulla koormaga Kiviõli kaasikusse.
Karl Markkus Metslind
3. klass
                                                 Sillamäele suusatama

 Sõbralik Sander  sõidab sõiduautoga Subaru Sillamäele suusatama. Sandri suur sõber Sass  saabub suusatama Suzukiga. Sillamäel saab süüa sooja seljanka suppi, sinist suhkruvatti. Siis sõidab sõbralik Sander sõbraga Sillamäelt Sangastesse sauna. Saun soe.
Sander Rjabinov
3. klass



                                                Minecrafti mängijad

 Madis Mihklist mängib Mustjala Maiaga Metskülas Minecrafti. Malle Maardust maitseb Maaritsa mett. Maia meelitab Mallet Minecrafti mängima. Malle mängibki Minecrafti. Madis mängib Maiale mesimumm Marti. Maia mängib mõmmi Melodit. Mõlematele meeldib mängida mesimumm Marti, mõmmi Melodit. Madisele, Maiale, Mallele meeldib mängida Metskülas  Minecrafti.
Roosi Raudsepp
3. klass

                                                      S-ga sõnad

 Sander sööb saia. Sander saab Suzuki. Sander saab sõita saaniga Saaremaale. Sander sai Soomes Saabi. Sander sööb seasööki. Sander sööb saia suhkruga. Sander sööb suhkruvatti. Sander sai sokid. Sander sõi seljankasuppi.
Birgit Margus
3. klass
                                                       Kutsu külla

 Kallaste kuusk kukkus kuke kõrvale. Kukk Kiviõlist kires: „Kuusk kõrvale!“. Karu Kihelkonnast kukkus kummuli. Konn Kivi-Vigalast krooksus: „Kuri karu!“ Küülik Keilast kuulis, kuidas kukk karjus. Küülik kisendas koerale: „Koer, kutsu kass Kullamaalt külla!“. Kiisu kartis koera. Karvatups kräunus: „Kunagi kutsun külla ka küüliku konnaga!“
Sander Soopalu
2. klass

                                                         Sõbrad

 Sõbrad sõitsid Sõmerpalust Saabiga Saaremaale. Seal seltsis segasem sõbrustada. Saaremaal Salmes saavad sõbrad sulistada. Sõbrad sõitsid Saaremaalt Sangastesse. Sangaste seltsimajas said sõbrad süüa. Siis sõitsid sõbrad Saabiga Sangastest Sõmerpallu.
Argo Roodla
2. klass

                                                       Kaasikus

 Kass kõndis kaugel kaasikus. Koer kihutas kaasikusse kohale. Kass küsis kala, koer küsis konti.
Kevin Koppel
2. klass

                                                       Katusel

 Kass kõnnib Kuressaares katusel. Koer kõnnib koos kassiga. Kass kutsub koera külla. Keila kana kaalub kotti. Kana kõnnib katusel. Karksi konn kargab kiigel. Konn krooksub kraavis. Konn kargab kollasel katusel. Kana kakub Kiviõlis kasvanud kõrvitsat. Kass kolistab kapis. Koer koristab kappi. Kana kuulab katusel. Keila kana kardab Kuressaare kassi.
Tiina Jaska
2. klass

                                                      Kass Kati

 Kass Kati keksles Kehra kuusikus, kus karu. Karumõmm kaisutas kuuseriisikaid. Kass Kati kartis Keila karu, kuna karumõmm kargas kuusikus karjudes. Kass Kati korjas kellukaid.
Aleksander Andrejev
2. klass

esmaspäev, 25. jaanuar 2016

"Muld kui kuld" Palupera põhikoolis

                                        „Muld kui kuld“ Palupera põhikoolis

 Sügisel kutsus Tartu Ülikooli muuseumis töötav Hull Teadlane kõiki Eesti koolide 1.-3. klasside õpilasi osalema teaduskonverentsil „Muld kui kuld“. Konverentsil osalemiseks pidid õpilased rühmades kuue nädala jooksul kasvatama taimi, viima läbi vaatlusi, panema tulemused kirja ja nende põhjal koostama uurimistöö.
Hullu Teadlase teaduskonverentsist võttis sellel aastal osa 66 gruppi 12 erinevast maakonnast.
 Palupera põhikooli kolm meeskonda: "Mulla Rock" (Karel, Ergo, Sander), "Mulla Roki Minionid" (Karin, Birgit) ja "Minecrafti kuninglik aiatööstus" (Martti, Andres, Roosi, Karl Markkus) olid kohe rõõmuga valmis taimi kasvatama. Õnneks olid ilmad novembris sügiseselt soojad ja kooliõue mutimulla hunnikutest sai kilekottidega mulda klassiruumi toodud. Kareli, Karini, Karl Markkuse ja õpetaja toodud seemned sai mulda pandud, piisavalt kastetud ja valitud kolm erinevate tingimustega kasvukohta. Esimesed taimed oli üleval juba nelja päeva pärast. Klassiruumis oli piisavalt soojust, valgust ja õpilaste hoolisevat kätt. Kahe poole nädala pärast istutasime taimed ümber. See ei olnud parim otsus, aga kõige tähtsam on katsetamine ja uurimine. Kuus nädalat möödus väga kiirelt. Õnneks koolivaheaeg ja väga külmad ilmad ei teinud hävitustööd kogu taimepargis. Tugevamad isendid on veel praegugi elus ja kasvavad klassiruumis meie rõõmuks edasi. Kõige vastupidavamad oli sibulad ja murutaimed.

 Esmaspäeval, 25. jaanuaril kutsusid Hull Teadlane ja tema assistent Annika Pindis Valgamaa ja Võrumaa tublid taimekasvatajad Valga põhikooli, et teha koos põnevaid katseid mullaga ning selgitada uurimustöö koostamise põhimõtteid. Läbi katsete saime näha, millest muld koosneb, kuidas muld imab vett, kuidas pärmseened paremini kasvama panna, milline näeb välja vihmauss arvutiekraanil 200 kordse suurendusega luubi all. Õpilased said Hullu Teadlase käest küsida küsimusi ja juhendajad said infot uurimustöö koostamise kohta.
 Meie kooli kolm meeskonda alustavad oma uurimustööde koostamisega. Hoiame meile pöialt.

Kohtumine Hullu Teadlasega Valga põhikoolis

Hull Teadlane meie keskel
         
Põnev katsete maailm

Vihmauss 200 kordse suurendusega luubi all

Teeme pauku ka

Imeluup

Ergo ja Hull Teadlane

pühapäev, 17. jaanuar 2016

Hullu Teadlase taimekasvatuse tugevamad staarid

Sügisel kutsus Hull Teadlane kõiki Eesti koolide 1.-3. klasside õpilasi osalema teaduskonverentsil „Muld kui kuld“. Konverentsil osalemiseks pidid õpilased rühmades kasvatada taimi, viima läbi vaatlusi, nende põhjal koostama uurimistöö. Iga rühma vaatas kuue nädala jooksul seemnetest kasvama pandud taimi kolmes erinevas kasvukeskkonnas, mille tingimused erinesid temperatuuri, niiskuse ja valguse poolest.
Meie kolme meeskonna: "Mulla Rocki", "Mulla Roki Minionide" ja "Minecrafti kuningliku aiatööstuse" kahe kuu (19.11.2015-15.01.2016) tulemused on sellised. Kõige vastupidavamad oli sibulad ja murutaimed. Õnneks koolivaheaeg ja väga külmad ilmad ei teinud hävitustööd kogu taimepargis, tugevamad isendid ehk staarid on elus ja kasvavad meie rõõmuks edasi.
  
Kasvukoht "Valge ja külm" (akna ees). Koolivaheajaks sai taimed tõstetud lauale ja aknast kaugemale, et uue veerandi algul oleks klassis midagi kasvamas ja külm taimedele liiga ei teeks. "Mulla Rocki" ja "Mulla Roki Minionidel" kasvavad murutaimed ja rukola. "Minecrafti kuninglikul aiatööstusel" nelja varrega sibul, mille pikkus 41 cm.

Kasvukoht "Pimedam ja liialt kuum" (ahju kõrval). Koolivaheajaks tõmbasime laua ahjust kaugemale, et ahjust õhkuv külmus ja liigne kuumus järelejäänud taimedele liiga ei teeks. "Mulla Rocki" siil-sibul on hästi kasvama läinud. Sibulataime pikkus on 17 cm ja tal on juba 7 vart. Ergo mustas karbis on märgata kahte basiiliku taime. "Mulla Roki Minionide" murtud tipuga sibul kasvab väga hästi. Pikkust on nelja varrega taimel 23,5 cm. "Minecrafti kuningliku aiatööstuse" mullakarpides on puhkepaus.

Kasvukoht "Pimedam ja soe" (kapi otsas ahju lähedal). "Mulla Rocki" kümne varrelise sibula pikkus on 25 cm. "Mulla Roki Minionide" mullakarpides on puhkepaus. "Minecrafti kuningliku aiatööstuse" kahevarreline sibul on 16 cm pikk. Topsis kasvav murutaim on 11 cm pikk.

kolmapäev, 13. jaanuar 2016

Nutikad õpilastööd 2015

Konkursi eesmärk on väärtustada loovaid ideid, materjalide taaskasutust, meeskonnatööd, leidlikkust.

                                     
Martti, Andrese ja Karl Markkuse konkursitöö "Majake", probleemküsimus - Kuidas ehitada vastupidav maja meeskonnatööna? Poiste arvamus: "Päris keeruline oli teha korralikult püsti püsivat maja. Me elame kõik oma majades ja tulevikus ehitame kindlasti vastupidavad ja head kodud oma peredele. Koos maja ehitada oli põnev ja meie jaoks tore väljakutse. Meile meeldis meie ühine koostöö, sest me oleme parimad sõbrad."

Kareli konkursitöö "Tuuleveski energiavabrik", probleemküsimus - Energia säästlik kasutamine. Kuidas lahendada veski valgusprobleem, kuhu panna valgustid? Kareli arvamus: "Kuidas toota maal elektrit odavama hinnaga, sellepärast tegin „Tuuleveski energiavabriku“. Soovin pereliikmetele anda elektrit ja teistele müüa. See on minu tuleviku äriplaan."
Ergo konkursitöö "Linnusöögimaja", probleemülesanne- Talvel on külm, lumi maas ja linnud tahavad süüa. Ergo arvamus: "Linnusöögimaja on vajalik, sest linnud vajavad talvel lisatoitu. Mina ja minu pere saab käepäraste vahenditega talvel linde aidata. Isalind kutsub oma linnulapsed sööma ja üks lind tuligi isa kutse peale. Kui linnusöögimaja on püsti pandud, siis ei tohi lindude toitmist unustada."

Sandri konkursitöö "Politseimaja", probleemülesanne- Kõige tähtsam on inimeste turvalisus ja politsei tagab inimeste turvalisuse, kui neil on moodsad vahendid ja moodne maja. Politsei maja võiks olla ehituselt huvitavam.Sandri arvamus: "Minu vend Enriko tahab suurena politseiks saada ja sellepärast sellise maja ehitasin. Mulle meeldis seda tööd teha ja politseimaja ise valmis ehitada. Maja kukkus mitmeid kordi maha, sest toestus ei olnud algul hea.

Kareli konkursitöö "Paat-veski", probleemülesanne- Pakendite taaskasutus. Prügi kasutamine loovalt. Kareli arvamus: "Paat-veski keerutab meresõidul tuult, et paat põhja tormiga ei läheks. Paat on kõrgema süvisega, et sõita merel. Veab nii reisijaid kui kaupu."

Birgiti konkursitöö "Puhkemaja", probleemülesanne- Koduprobleem- kui ei ole oma kodu, siis saab elada „Puhkemajas“. Birgiti arvamus: "Tegin maja mitmeid kordi, teipi oli algul vähe ja maja kukkus mitmeid kordi kokku. Mulle meeldib, kui kõikidel inimestel on oma kodu, sellepärast sellise maja välja mõtlesin. Kasutasin kõiki käepäraseid materjale."

Karini konkursitöö "Kuninganna loss", probleemülesanne - Oma kodu ja lossi turvaliseks tegemine, õiged valvesüsteemid. Õnnetusjuhtumi või avarii korral lossist väljumine läbi erinevate võimaluste. Karini arvamus: "Minu unistus on saada tippmodelliks ja ma tahan tulevikus elada väga turvalises majas. Minu kodus on mitu väljapääsu, et turvaliselt majast õnnetuse korral välja pääseda. Minu kodul võiks olla neli korrust ja minu majas võiks elada palju inimesi. Minu töö on ilus ja kaunis."

Roosi konkursitöö "Sõpradega koosolemise maja", probleemülesanne- Noortel sõpradel oleks ühine kokkusaamise koht. Roosi arvamus: "Kõik inimesed vajavad oma ellu sõpru ja mõnusat olemist koos nendega. Sõpru ühendab minu „Sõpradega koosolemise maja“. Tahan suurena saada ehitajaks, kirjanikuks ja laulude loojaks."

esmaspäev, 4. jaanuar 2016

Hullu Teadlase sibulakasvatus

Mulla Rocki meeskond. Kasvukoht "Pimedam ja liialt kuum". Kareli siil-sibul on lõpuks kasvama hakanud. Kahe sibula putke asemel kasvab kuus. Tõenäoliselt on sibul valetpidi mulda saanud. Looduse vastu ei saa. Kui sibul tahab kasvama hakata, siis ta ka hakkab.

Mulla Roki Minionide meeskond. Kasvukoht "Pimedam ja liialt soe". Karini sibul ei näita kasvamise märke. Tõenäoliselt vajab ta päästmise operatsiooni nagu kunagi varem "Minecrafti kuningliku aiatööstuse" sibulad. Birgiti sibul oma kolme haruga väga kena.

Mulla Rocki meeskond. Kasvukoht "Pimedam ja soe". Sandri sibul väga lopsakas ja tunneb end kapi otsas ja ahju lähedal väga koduselt.

Minecrafti kuninglik aiatööstus. Kasvukoht "Pimedam ja soe". Kapi otsas väga ilus ja jõuline kahe haruga taim. Kõrval topsis on kolmeharuline murutaim.

Minecrafti kuninglik aiatööstus. Kasvukoht "Valge ja külm". Klassi kõige uhkem ja pikem kolmeharuline sibul. Teiste taimede kasv tagasihoidlik.

Hullu Teadlase taimekasvatus

Alanud on uus aasta. Tugevamad taimed on kütmata ja kastamata kasvutingimustes ellu jäänud. Igal meeskonnal on midagi topsis või karbis kasvamas. Kõige paremini on selle aastavahetuse perioodi üle elanud sibulataimed. Punane salat ja basiilik on enamasti kuivanud. Kareli rukola tüüpi taimed päris kenad.

Valge ja külm. Sooja oli pärast kütmist 15 kraadi. Mulla Rocki karbis ja Mulla Roki Minionide karpides kasvab taimi. Minecrafti kuningliku aiatööstuse lipulaev on kuninglik sibul.  

Pimedam ja soe. Sooja oli 17 kraadi. Sibul väga hästi kasvanud. Teised taimed on kuivanud.

Pimedam ja liiga palav. Täna oli sooja pärast kütmist 18 kraadi. Elus on sibul ja veel mõni taim.